2.10 ringreis (1/3) Paide Ajakeskuse Wittensteini külastus.

          

 Alustasime oma ringreisi umbes 10:00 ühiselamu eest nagu tavaliselt ikka meil ringreisid tihti alanud. Seekord 4  liikmelise pundiga mina, Marko, Helenn ja Jeleena. Viljandi ronngijaamast on liitumas päeva teises pooles ka ema, et üheskoos teatrisse  minna.

 Esimeseks peatuseks oli planeeritud Paide Ajakeskus Wittenstein kell 12:00. Lõpuks olimegi jõudnud Ajakeskuse torni ees olevale kruusasele platsile. Ega väga pikalt muretult liikuda ei saanudki, sest sissepääsu kõrge uksepaku ette laotud kitsas plaatide rida, millest moodustustus omamoodi trepistik. Üritasin, mis ma üritasin  aga omalkäel ma siit  üles ei  saanud.  Nii tuligi bussist nagu üsna tihti ette tuleb kokkupandav kaldtee välja kraamida, et  see takistus ei oleks ees Ajakeskusest täiemahulise elamuse saamisel. Loodame, et millalgi suudetakse see sissepääs muuta veidi laugemaks ja sujuvamaks,  et tulevikus elektriratastoolis külastajad ei peaks ise enda kaldteesid kaasas vedama.


Väike soovitus auto või enda bussiga rändajatele on hankida endale nt. väike kokkupandav plaatkaldtee, mille abil saab siseneda kerge vaevaga nt. 1.-2. astmega  kohtadesse või kus on vaja ületada muid  takistusi. Taolist LiteRamp plaat kaldteed pikkuses 70cm - 2m  on võimalik soetada näiteks Oü Manualist- http://manual.ee/tooted/muud-abivahendid/kaldteed/literamp-plaatkaldtee/. 

Teiseks lahenduseks, mida enamus abivahendi  müüad müüvad kompaktsuse ja pikkuse tõttu  on lühemaks või pikemaks tõmmatavad kahest osast relsid. Nende puhul on oht, et need võivad ebatasaste või ebaühtlaste pindade puhul paigast ootamatult liikuda või raske panna õige vahemaaga ja takistavad ka abistamist kaldpinnast alla liikudes. Mina eelistan esimest varianti, sest siis ei pea esiratastega nii täpselt rihtima ja kui ma olen kaldtee peale sõitnud oled jõudnud justkui kindlale pinnaasele ja sa võid kindel olla, et saad kenasti üles või alla tooliga liikuda,  sest kaldteel on õnneks äärised olemas.

1. Muinasaeg: Esimeseks peatuseks oli muinasaeg, kus siis auku oli  tehtud väike  väljapanek ja näidati ekraanilt humoorikat video antud ajastust. Külastajad said üleval istuda puupakkudel, kuid kahjuks ratastoolis liikujaid need veidi  häirisid, sest takistasid ratastoolis liikujatel ümber pööramist ehk võiks kaaluda klaptoole või lihtsal paigutada puupakud nii, et mingis kohas tekiks nõuete kohane pöörderaadius, et  ei oleks ratastooliga vähem ahistav liikuda. 



Video vaadatud rühkisime kaldteed mööda liftini, millest oli püütud teha siis omamoodi ajamasin, kuhu mahtusid enamvähem kenasti kaks ratastooli.

2. Orduaeg: Järgmiseks peatuseks oli siis Orduaeg, kus oli võimalik proovida erinevaid raudrüü elemente ja mõõku. Oli ka wc, kus ukse avades võis kuulda mannekeenilt saksa keelset sõimu. Siin korrusel  oli õnneks ratastooliga mõnus ringi liikuda. Oli ka nõia inkvitsiooni läbi viimise tuleriit.

3. Kuningate aeg: Jälle ajamasinasse ja suundusime kuningate aega, kus ümmarguses  saalis olid erinevate kuningate pildid ja keskmistel ekraanidel oli  Märt Avandi poolt näideldud Rootsi kuninga Karl  XV ja Peeter Volkonski poolt  näideldud Venemaa tsaar Ivan Julma vaheline vastasseis. Ära oli ka toodud Surma tantsu kujutav seinamaal. Oli näha ka Paide linnuse maket, millel oli näha, et kunagi oli see linnus palju  suurejoonelisem, kui hetkel õues liikudes näha võis.

4. Tsaari aeg: Oli taas aeg liikuda  korrus ülesse, et võtta ette lõbusõit tsaariaegse  postitõllaga. Liftist välja tulles jäin veidi hätta ümber pööramisega, sest radikas jäi jalgu. Seinal  oli toodud lähedal olevate mõisate ajalugu. Ruumi keskele oli tehtud postitõld, kuhu viis väga järsud kaldteed ja oli ka kitsas uks sisenemiseks. Teisel pool ka ümmargune saal , kus toodud ka erinevad tsaarid ja ka õigeusu teemaline väljapanek, mis endal jäi siis nägemata, kuna ei hakkanud läbi tõlla jukerdama. Tõlla sees võis näha pidevas korduses olevat vallatut video mõisahärradest. Ühes kaadris võis koguni ühte maalitavat  neiut näha täies alastuses. Külastava  koolidegrupi õpetajale veidi seletamist aga küllap tullakse sellega kenasti toime. Tänapäeval on märksa vallatum  sisu nutitelefonis paari  kliki kaugusel. Seetõttu ongi oluline sellestki teemast rääkida avatud kaartidega, et mis tõeline elu ja mis arusaami väänav fantaasia. 

5. Eesti Wabariik: Korrus üles ja Eesti oligi vupsti vabaks saanud, mis pakkus ka liikumisvabadust ratastoolis liikujatele. Fuajees oli näha juba tuttava Eesti Jalgratta Muuseumi jalgrattas, mis omamoodi mõnus meenutus suvisest tuurist. Ümaras saalis  oli  väljapanek,  kus oli näha esimese  Eesti aegne pood ja kodu, kus oli lavastatud, kuidas mees  tuleb koju ja  naise armuke on kappi põgenemas ehk avastamise rõõm tähelepanelikele. Ring peale tehtud oli aeg ajas edasi liikuda.

6. Nõukogude aeg: Kohe kadus ka silmapilguga ka vabadus, sest  olime saabunud Nõukogude aega, mida kujutas üks küüditusvagun, kuhu  oli üsna keeruline siseneda, kuna oli korralik 10cm äär, millest üles saamiseks tuli ikka korralikult mässata ja kahjuks polnudki seal miskit põnevat vaadata. Ühesõnaga suht mõtetu pingutus, kuid ometi loodan, et seegi äär saab omanike poolt vajaliku tasandava panduse.

 

7. Iseseisvumise aeg: Lõpuks olime  jõudnud eelviimasele tasandile, ehk taasiseseisvumise aega, kus tavaliselt esinevad ka esinejad. Oli ka kujutatud seina maalil Baltikett, on ka selle ajastu stiilis Baar ja ka täiesti sobiv invawc. Sai ka suheldud ka koha esindajaga seoses ideega teha Ajakeskuses ELS-i Jõululõunat aga hiljem koju sõites pidin tõdema,et suure hulga ratastoolis külastajatega kujuneks sellest sisuliselt ratastoolide trügimine ja lifti järjekorras istumine, mistõttu tuli siiski plaanist loobuda.


8. Viimasele korrusel asuvasse "Ajastute toidud" restorani viis platform tõstuk, millel tuleb nuppu peal hoida. Üleval olid paekivist seinad, millel olid ühe kuntsniku armsad maalid. Kitsukestest akendest nägi sügiseselt kollaste puulehtedes metsi nii kaugele kui pilk ulatas. Restoranis olid üsna hädised valgete laualinadega lauakesed. Oli aeg siis menüüst valida välja endale sobivad toidud. Marko valis seljanka ja friikartulid ehk suuresti 90-ndate stiilis toidu. Jelena valis pardi, mis tundus igati asjalik valik. Helen otsustas ära proovida ära säriseva karuprae, mis tõepoolest saabus lauda kuumal alusel särisevana. Mina võtsin peekoniga täidetud põdraliharulli. Metslooma liha puhul pidi tõdema, et tegu on pigem ühe jube kuiva asjaga, mida tuleb kõige muuga kompenseerida. Magustoitudest saabus lauale šokolaadivaht vaarikakastme ja röstitud mandlitega ja vana Tallinna toorjuustukook, mis olid täitsa maitsvad maiustamise asjad. Kõhud täis oli aeg alla liikuda, kuna olin ära unustanud sissepääsu ees oleva astmestiku põrutasin sealt elektriratastooliga otse välja. Järgmiseks peatuseks siis Oiu matkarada. Kokkuvõtteks võib öelda, et väikese seltskonnaga mõne ratastooliga on täitsa mõnus külastada aga veidi kitsuke ja sissepääs ja osade korruste ratastooliga liikumine vajaks sujuvamaks muutmist , mis loodetavasti saab ka omanike poolt korda aetud.

Kommentaarid