Minu september on kujunenud # mulli ja kraadiga septembriks, mille käigus olen saanud tutvust teha vaheldusrikka Eesti veini maastikuga ja varem läbitud mitmed Rein Kasela veini koolitused on pannud tõsiselt kaaluma sommelje karjääriga alustamist. Mind on hakanud paeluma Eesti veiniteel olevad veini ja siidri valmistajad. Aga nii palju sissejuhatuseks aeg anda kahes jaos ülevaade kuidas kulges mõnus päikseline päev Siidrifarmis (Osa:1) ja Habaja Viinavabrikus (Osa:2) :
Siidrifarm (https://www.facebook.com/Siidrifarm/):
Esimeseks peatuseks oli siis endisesse karjalauta rajatud Siidrifarm, mida veab sündmuste korraldaja Aivar Kuusk. Siidrifarmi Lellest otse jõudmiseks tuli Transitiga kehastuda ralli sõitjateks, kes sõitmas tuhande kurvi rallit, misstõttu tundus tee Siidrifarmi üsna pikk. Aga lõpuks me jõudsimegi kevadiselt rohelise Siidrifarmi ette. Tulime bussist välja ja juba tervitaski meid muhe peremees Aivar Kuusk. Aga veidi edasi liikudes rikkus positiivset esmamuljet üsna kõrge 20cm astme, mille ületamine omal jõul polnud kahjuks võimalik. Õnneks oli ettenägelikult, bussi kokkupandav kaldtee kaasa haaratud, mis hädast kiiresti välja päästis. Õnneks sellega ka takistused piirdusid ja sai jätkata tuuri nagu iga teine grupp. Peale kurvilisel teel sõitmist kulus ära wc külastus. Õnneks oli invawc Siidrifarmis kenasti olemas. Omanikul on 27 vene autost koosnev kollektsioon millest mõned sõidukid on ka siia Siidrifarmi jõudnud tulevikus peaksid need sõidukid leidma oma koha Siidrifarmi lähedale rajatavas küünis. Kompleksis oli üks maantemuhk, millesse ühe külastaja sõnul õnnestus mahutada koguni 10 inimest. Kohe saime ka siidrit mekkida. Kuna täna oli imeline päikseline ilm suundusime välja vestlema.
Aga kohe haaras meie tähelepanu hoovis parkiv Helikopter millega oli üks külalline Siidriifarmi saabunud. Omanikul on selle kohaga tihe side, sest nooruke Aivar 8-aastasena maal vanaema juures loomalaudas tööd tehes oma esimesed 50 rubla taskuraha teenis, ei osanud ta uneski aimata, et aastakümnete pärast asub selles samas paigas suursugune seminaride, koolituste ja sündmuste koht ning maitsva naturaalsiidri sünnikodu. Idee sai Aivar abikaasa Marjult, kes ühel lõunamaa reisil luges raamatut Siidrifarmist, mis pani mõtlema, miks mitte ka sarnase asjaga hakkata Eestis tegelema.
Nii ongi lagunenud 1000 ruutmeetrisest laudast on sirgunud eheda käsitöösiidri, hea toidu ja mõnusa koosviibimise väärikas kodu, mil nimeks Siidrifarm. Alguses kohta ostes tundus, et koht vajab natuke kõpitsemist, kuid tegelikus oli hoopis miskit muud. Kõigepealt tuli läbi mädanenud põrandalauad üles võtta ja lõpuks tuli ka katus maha võtta ja nii jäidki püsti ainult kaks seina. Ehkki uue hoone rajamine oleks olnud odavam siis otsustati need seinad loo säilimise nimel iga hinna eest säilitada. Kohe oli näidata kaks lohku, mis tekkinud läbi selle, et pullid sügasid seina vastas enda sarvi.
Huvitava faktina on Aivar Kuusk õppinud Tallinna Ülikoolis. Õpingute uurimustöö raames oli ta näiteks eksperimendi korras kaks kuud kodutu ja samas Üliõpilaskonna juhina sai ta proovida ka sündmuste korraldaja ametit, mis siiani on tema peamine tegevusala. Õpingud viisid ka teda Soome, mille kaudu õnnestus tal elada ühes Tansaania hõimus. Kohapeal liikus ta ringi Land Roveriga, mis nüüdd ka Siidrifarmis ilutseb ja vahel ka Aivari nagu kutsikas endaga lõbutsema meelitab. Väljas lõbutsemine tähendabb tavaliselt korrastuustöid. Näiteks eelmisest sõidust ootab vasak tuli parandamist.
Kose Vallas Virla külas asuv hubane häärber on pühendunud naturaalse siidri valmistamisele ning külalistele mõnusa olemise loomisele. Siidrifarm mahutab kuni 400 külalist ja on sobilik paik koolitustele, konverentsidele, pulmadele ja firmapidudele.
Hr. Kuuse sündmuste korraldaja taustast tingituna tekkis idee teha Siidrifarmis Aivarile ja tema tutavatele sündmuse korraldajatele hõdus vestlusring erinevate puude liigiesindajatega, kus räägiks ja arutaks, kuidas muuta sündmused puudega inimestele ligipääsetavamaks. Lisaks siis pakuks võimalust oma meeli proovile panna koostöös MTÜ-ga Pane Oma Meeled Proovile (https://www.facebook.com/ChallengeYourSenses/). Sama palju on soov saada teada millele üks sündmuse korraldaja mõtleb sündmusi korraldades. Eks näis, kas kunagi õnnestub see idee ka teoks teha.
Üheks hr Kuuse auks ja uhkuseks on kõvasti jääd tekitav jäämasin, mis sai soetatud siis, kui mitmeid kordi tuli söögikohtadest jääd lunimas käia.
Aga lõpuks oli aeg tundma õppida Siidri valmistamise telgitaguseid. Siidrifarmi siider valmib kasutades sampanja meetodit, Põnev oli lugu sellest, kuidas teoorias valesti tegemine, kuid elu usaldamine võib viia vahel imeliste tulemmusteni. Nimelt esimene siidri mahl oli valminud juba ühee päeva külma saanud õuntest. Seejärel toodi mahl Siidrifarmi, kus Aivarit polnud kohal ja nii jäi mahl veel paariks päevaks lageda taeva alla, kuni jõudis metall anumatesse. Ka siin ei pääsenud õunamahl temperatuuri kõikumisest, kuna peoruumi köeeti puhuriga siis peo ajal oli soe aga nigu puhurrid välja võeti kukkkus temperatuur alla. Teoorias oli hr. Kuusk kõik valesti teinud, kuid enne maha valamist otsustas siiski toodangut mekkida ja selgus, et välja oli tulnud imeline jook, sest külmas ja sooja õhu vaheldumisega oli kaks erinevat pärmibakterit, sünergias tegutsedes olid loonud hübriid pärmi mis siiani siidriteos kasutusel ja ootab patendeerimist.
Õunamahl läbib kaks kääritust metall sisternides, mille käigus tekib mull ja ka kraad joogi sisse. Mis järel tehakse esimene villimine õlle korgiga pudelisse, mis järel pannakse tagurpidi ja keerutatakse, et sete varre sisse vajuks, sest inimesed ikka armastavad juua selgett jooki mitte hägust ollust. Kui sete kogunenud siis varre sees olev sete külmutatakse ja tekib nn jääkork. Seejärel toimub ümber korkimine, mille käigus jääkork lendab välja ja tehakse järel täide. Kui muidu pannakse sorts seda sama siidrit siis Siidrifarmis pannakse sorts memmede poolt tehtud mustsõstra mahla, mis lisab huvitava punase värvivarjundi ja mustsõstra maitse. Seejärel pannakse peale õige kork ja silt peale ja põhimõtteliselt ongi siider valmis saanud.
Siidrifarmist saime enne lahkumist väärt soovituse külastada kodu teel ka Habaja viinavabrikut, et nautida vabas õhus pizzat ja veine. Järgmisest postitusest saategi lugeda, kuidas see külastus meil läks.
Kommentaarid
Postita kommentaar