Kuna Ugalas 19:00 algava teatrietenduseni oli omajagu aega siis tuli leida internetist tegevus või koht, mida teel Viljandisse veel külastada. Internetis ringi tuulates jäi silma aastast 2006 uue hingamise saanud Oiu sadamakoht Võrtsjärve ääres. Kus 2012 aastast olemas sadamahoone, ja mõnus ahju pizzarestoran Ruup, kuhu me seekord ei jõudnud, sest kõht oli täis ja aega vähe. Veidi leiutamist leidsime õige raja otsa siiski üles. Kompleksis on ka 1913.a. valminud meierei kõrval asunud endine juustutööstuse hoone. Sõitsime bussiga kruusasele Oiu sadama platsile, mis asetseb Võrtsjärve suubuva Tänassilma jõe suudmes, mille ääres ka matkarada ja ka alates 2014 aastast mööduvatele veesõidukitele mõeldud Võrtsjärve ainus paadi tankla. Kaugusest paistsid ööbimiseks mõeldud paadid, väike saun ja 2018 valminud ligi poole kilomeetri pikkune Tänassilma jõe äärt pidi kulgev puidust postidele ehitatud matkarada, kust saab lummavaid järvevaateid nautida igal aastaajal.
Perioodil 1959 – 1968 ehitatud meierei territooriumile tänaseni säilinud ca 60 m pikk betoonkai, kust tavalised külastajad üle kalpsasid. Kuna ratastoolis üle kalpsamine ei õnnestu pidime bussiga vasakult veidi ringi minema, et jõuda rohtu mööda rajale võimalikult lähedale. Ratastoolis liikuja seisukohalt peaks paremal sadamakohviku söögipaadi kõrval olema vähemalt ratastooli laiune auk ja ehk ka korralikum teerada matkarajani, kuigi ka muru mööda kannatas täitsa raja suunas rühkida.
Matkaraja algusesse oli väike puu laastudega kaetud lähedal Leiel valmiv iglusaun, mille taolisi suuremaid saunamajasid võib leida kuulsuste nagu Beckhami ja teiste hoovidest.
Kahjuks oli laudtee raja alguse osas olev serv ebamugavalt kõrgele jäänud ja ebatasane, mis raskendas elektriratastooliga rajale pääsemist. Tsandamiseks tuli taas kasutada kaasa võetud kokkupandavat kaldteed. Tulevikus võiks seda serva veidi pikendada ja seeläbi peale minekut veelgi laugemaks muuta.
Rajal oli kõrgust nii palju, et oleks võimalik suunata pilk üle roostiku kaugusesse. Kui kaugemas veidi suurema kõrgusega osas olid keskmiste laaudade ja kalavõrkudega piirded siis raja alguse osas need puudusid. See tähendas, et kui olla hooletu võib esiratastega üle serva põrutada ja kuna piire on ratastoolis istudes umbes õla kõrgusel siis võib kaela ja lõuga piirde otsa põrutada eriti eluohtlik, kui su tagumiku all 170 kg kaaluv elektriratastool. Matkarajal olid toredad koos led valgustitega informatiivsed infotablood juba 1599 aastal ära mainitud Oiu kaluriküla ja Võrtsjärve piirkonna traditsioonidest ja ajaloost. Näiteks saime teada, et tulusel käimine tähendab öösel põleva tõrvikuga laeva nina osas kalal käimist, sest nii õnnestus kalu paadi lähedusse meelitada ja seejärel kuidagi lihtsamini ilmselt võrguga kätte saada. Osadelt infotabloodelt võis leida loodusfotograaf Leo Arneki looduse ja loomade vabaõhu fotonäituse. Osade infotabloode puhul oli veidi mure, et ratastooliga ei saanud infotabloodele mõlemalt poolt mõnusalt ligi, kuna ei mahtunud teisele poole piirde ja infotabloo vahele.
Kui rajale tiir peale tehtud tekkis vajadus üles otsida wc külastamise võimalus. Bussis tuli see eest teatriks ettevalmistuda. Wc olid toidupaadi kõrval puukuuri taolises moodustises ehki sees oli ruumi siis sisse saamisest lahutas ligi 20cm aste, millest Marko aitas kenasti üles saada. Tore, et ikkagi leidsime wc võimaluse, kuid veelgi toredam oleks olnud võimalus omal käel rahus wc ära käia. Asjatused tehtud oli aeg bussi kolida ja võtta suund Viljandi teatri elamuse suunas, millest teen lähemalt juttu minu järgmises postituses.
Kommentaarid
Postita kommentaar