Juba märtsis oli plaan minna Ugala teatrisse, minna vaatama etendust "Meistriteliiga" aga teadagi, mis siis juhtus. Pool aastat hiljem oli taas aeg see pilet välja kraamida ja asuda taas mõtlema külastuse peale. Vahetult enne ettenduse toimumist selgus, et originaal etendus on vahetatud "Võrku püütud" etenduse vastu. 2.10 olime ära käinud Oiu matkarajal ja võtsime suuna Viljandi suunas, et rongijaamas veidi oodanud ema peale korjata. Teel teatrisse mainis Jelena veidi kurja kuulutavalt, et etendusele viib üks põranda seest välja tulev platvormtõstuk. Peagi olimegi jõudnud rongijaamast Ugala ette.
Enne sisenemist sai tehtud väike grupi pilt Ugala logo ees. Sisenedes mõõdeti koroona ajastule kohaselt ka meie kõigi keha temperatuuri. Esmalt otsustasime üles otsida teatri kohvik, kuhu viis lift, millest väljudes põrutasin õrnalt mööda söögikäru aga lõpuks võtsime end sisse hõdusa ümmarguse kohviku laua taga, et millegagi keelt kasta.
Umbes 30 minutit enne etenduse algust otsustasime igaksjuhuks minna vaatama kas ja kuidas me siis saali ligi pääseme. Nelja astmelise suure saali trepi ette jõudes tabas halb üllatus. Selgus, et põrandas olev trepitõstuk jääb minu poolt nägemata, sest hommikul oli selgunud, et tõstuk siiski ei tööta. Samuti puudusid trepil ka abistavad käsipuud ehk kehvasti kõndijad peavad lootma oma higistele labakätele või kellegi toetavale käele, mida vahel pakub piletit kontrolliv proua, kes oli üsna ärevil, et tõstuk ei töödanud. Proua korrutas pidevalt, et tulge ikka jälle ärge nüüd sellepärast tulemata jätke. Kui aus olla tekkis algul endalgi teatav viha või lootusetuse tunne, kas tõesti jääbki etendus nägemata, sest kohe mingit plaan B-d peale tõstmise välja pakkuda ei osatud.
Kuid peale natukest ootamist ilmusid välja lavapoisid, kes mõne hetke möödudes leidsid ühe mustadest puidust liistudega kokku klopsitud lava dekoratsiooni osa, mis algul peale sõites läbi painduma hakkas, mistõttu tuli püüda igasugu puuklotse toestamiseks alla panna, et plaat päris katki ei läheks ja mina koos selle kaadervärgiga kummuli ei lendaks. Kui piisavalt toestatud tuli silmad kinni panna ja parimat lootes lavapoiste abiga veidi võbelevast kaldteest üles põrutada, mis minu õnneks kenasti ka õnnestus. Märksa meeldivam oleks olnud, kui lisaks tõstukile oleks olnud kindlam alternatiivne lahendus näiteks kahe meeetrine kokku pandav LiteRamp plaat kaldtee, mis on võimalik soetada näiteks Oü Manualist- http://manual.ee/tooted/muud-abivahendid/kaldteed/literamp-plaatkaldtee/. See lahendus on hea, sest siis ei pea esiratastega nii täpselt rihtima kuna külgedel on välja sõitmist takistavad äärised ja kui ma olen kaldtee peale sõitnud on tegu kindla läbipaindumatu pinnasega, mida mööda muretult teiste abiga üles või alla tooliga liikuda. Tänu kogemustele pean enamvähem vastu aga see eest läbi mõeldud plaan B puhul oleks kulgenud protsess palju mõnusama tundega. Ka liikumispuudegainimesed tulevad teatrisse mõtliku või lõbusat elamust saama, mitte seikluspargile iseloomuliku hirme ületavat elamust. Selleks on hoopis muud võimalused ja kohad, mis eeskätt omal soovil üles otsitakse. Toimiva plaan B puhul oleks pileti kontrollija lihtsalt öelnud tõstuk täna küll ei tööta aga ärge muretsege kohe toovad lavapoisid kaldtee ja aitavad teid saali.
Nagu näete siis kaugelt üle poole blogi postitusest on sellest, kuidas ma saali sain aga nüüd paar sõna ka "Võrku püütud" (https://www.ugala.ee/lavastus/vorku-puutud/ ) etendusest endast ka. Komöödia räägib siis kuidas näitleja Margus Tabori kehastatud taksojuht John Smith kellel on kaks üksteist mitte teadvat peret, kus ühes on kasvamas teismeline poiss ja teises sama vana tüdruk, kes üksteist leidnud internetis ja kohtuda soovivad. Kogu komöödia oli siis sellest, kuidas kahte peret ühe aegselt omav pereisa iga hinna eest püüab seda kohtumist nurjata, et tema arvates 15.aastat varjatud kaksik elu päevavalgele ei tuleks. Eks minge vaatama, kas ja kuidas see saladus peab ehk, kes kelle võrku lõpuks püüab. Etendus läbi tuli taas mööda kõikuvat plaati mööda tagurpidi alla tulla. Äitäh lavapoistele, kes ootamatu olukorra lahendasid ja teatri külastuse siiski võimalikuks tegid. Egas siis midagi pakkisime end bussi tagasi ja põrutasime peale põnevat päeva Tallinna tagasi.
Kommentaarid
Postita kommentaar