Eesti Ringhäälingu muuseum (https://rhmuuseum.ee/ ): Järgmisena sai võetud 12:00-iks suund Eesti Ringhäälingu muuseumi Türil. Eesti Ringhäälingumuuseum, mis asutatud 29. aprillil 1999.a.
2000. aastal koliti seni ajutistes ruumides tegutsenud muuseum uude hoonesse, mille renoveeris Türi linn, ning rahvus ringhäälingu 75. aastapäeval avasime püsinäituse esimese osa külalistele, kus eksponeeritakse esemeid ja materjale raadio algusaegadest 1926-1944, mil kolmetoalises korteris tegevust alustanud eraraadiost kujunes välja Euroopa tasemel rahvusringhääling oma stuudiote, saatejaamade ja saatekavaga. Eksponeeritud on “raadioonu” Felix Moori ja Riigi Ringhäälingu direktori Fred Olbrei vahakujud, 1938.a. plaadilõikaja ja Türi raadiosaatejaama makett (1:75). Fotostendid tutvustavad ringhäälingus töötanud inimesi ja hävinud tehnikat, eksponeeritud vastuvõtjad kodumaise raadiotööstuse arengut neil aastatel.
2002. aastal lisandus aastatel 1944-1991 Eesti Raadio tegevust tutvustav osa. Kohapeal on võimalik saada lähemalt tuttavaks mikrofoniga, luua kuuldemmänge, teha raadio saateid. Näituse teine osa tutvustab raadioringhäälingu tegevust aastatel 1944-2006. Eksponeeritud on mitmesugused reportermagnetofonid, mikrofonid, stuudiote ja saatejaamade seadmed. Taasloodud foonikas on võimalik kuulata magnetlindile salvestatud helisid. Fotostendid tutvustavad tollaseid raadiotegijaid ja eksponeeritud raadiovastuvõtjad raadiotehase “Punane RET” tegevust.
2005. aasta suvel avati püsinäitus “Televisioon” kus võimalik olla uudiste diktor enda loodud uudiste saates või koguni teha nt. sünnipäeva lapsest erisaade. Näituse tele-osas näitab 130 fotost koosnev pildimaterjal hetki Eesti Televisiooni poolsajandist. Tekstiraamatud, milles on teleajaloo iga kümnendi kohta paar lehekülge, lisavad teavet nii ETV kui ka erakanalite ajaloost. Eksponeeritud televiisorid annavad ülevaate telerivaatamise ajaloost Eestis. Insener Mati Tähemaa ehitatud-korrastatud seadmete abil on näitusel võimalik näha Nipkowi kettaga televiisori 30 realist telepilti ja 1955. aastal toodetud televiisori KVN-49 vesiluubiga suurendatud telepilti. Tv osa ilmestasid laste oma kätega valmistatud telekate näitus. Kui eelmises kohas oli soov, et tuuri tegija oleks veidi jutukam siis siin võttis meid vastu märksa jutukam muuseumi juhatajast giid Juhan Sihver, kes üsna tihti unustas end rääkima ja nii venis tuur veidi pikemaks , ehkki siingi tuli piirduda tuuritamisega ainult esimesel korrusel. Kuna aega oli kulunud kauem siis otsustasime lõunale mitte minna ja käia ära veel Jalgratta muuseumis ja lõpetada tuur Põhjaka mõisas õhtusööki nautides.
Kommentaarid
Postita kommentaar