Hindreku turismitalu Eesti veini koolitus Türi Vaksali kohvikus 13.09.2020

 

Augustis Järva- ja Raplamaa tuuri planeerides jäi silma Hindreku turismitalu Eesti veinikamber (http://hindrekutalu.ee/eesti-veini-kamber/ ), kus võimalik tutvuda erinevate Eesti veinidega, kuid kahjuks puudub kohapeal invawc ja tuleb autoga eraldi kohale sõita. Samuti oli plaan külastada Türi Vaksali kohvikut, kuid kahjuks oli koht broneeritud, kuid kohapeal pidi olema invawc. Nii tekkiski mõte miks mitte teha Eesti veini koolitus Türi Vaksali kohvikus, kuhu hea rongiga tulla ja minna. Lisa plussina ei pea keegi roolis olema ja saavad osaleda koolitusel. Kui kuupäev kenasti paigas tuli asuda otsima 8 inimest, kelle leidmine kulges raskelt, kuid lõpuks see veini seltskond kokku sai. 

Nii algaski veinikoolituse hommikupoolik Baltijaamas. Esmalt silmasin perronil ootamas Helen Bokmanni, kuna rongini oli veel aega läksime Schnelli kohvikusse, kus juba olid end sisse seadnud teised veerevad veini mekkijad Toomas Urbanik ja Jako Stein. Olin juba varem Elroni kirjutanud, et tulemas on 4 ratastooli kasutajat ja meie imestuseks korraldati nii, et Türi Vaksali kohvikusse Eesti veine mekkima suundus kaks omavahel ühendatud rongi. Äitäh Elronile kaasa mõtlemast. 

Peale ligi kahe tunnist loksumist rongis olimegi jõudnud Türile. Kohe maja ees kohtusime Hindreku turismitalu noorem someljee Tuuli Klementaga, kes meile täna asuski tutvustama Eesti veinide imelist ja vaheldusrikast maailma. Peagi saabus ka Vaksali kohviku pidaja, kes meile uksed avas. Kahjuks tekkis väike segadus invawc leidmisega, sest ilmselt nädalavahetuseti on invawc lukus aga õnneks õnnestus asjad saada aetud väljas või tavalises wc-s. Kui olme mured lahendatud ja veinidki laua nurgale valmis seatud oli aeg alustada Eesti Veini koolitusega.

Sommeljee (https://sommeljee.ee/telli-sommeljee/kes-on-sommeljee/) -amet kätkeb tänapäeval palju rohkemat kui vaid veini serveerimist. Sommeljee ülesandeks on restoranis soovitada külalistele veine ning sobitada neid toiduga. Sommeljee on veiniekspert, kelle ülesandeks on jookide soovitamine ja toitudega sobitamine, veinikaardi- ja lao haldamine. Aga mis toidud siis veiniga sobivad?: Enamasti sobivad veini kõrvale eeskätt erinevad lihad, juustud, krõbedad määrete või pasteediga saiad näiteks. Üllatav on fakt, et näiteks viinamarjad ja muna kohe kuidagi veini kõrvale passida ei taha. 

8 veini Eesti veiniteelt (https://veinitee.com/) :  

Mis on Eesti Veinitee?:

Puuvilja- ja marjaveine hakati Eestis valmistama juba keskajal.  Ametlikud marjaveinitehased avati 1920ndatel. Tekkinud traditsioone anti põlvest põlve edasi ning veinid mulksusid nõukogude ajal kodude nurkades suurtes klaaspudelites. Alates 2010ndate aastate käsitööjookide revolutsioonist on uued tegijad teinud veine kõigest, mida loodus pakub: kohalikud viinamarjasordid, kõik söödavad puuviljad, marjad, isegi lilled ja köögiviljad. Toorainete rohkus teeb meie veinimaastiku traditsiooniliste viinamarjaveinipiirkondadega võrreldes palju mitmekesisemaks. Kohalik toodang on üle maailma au sees ning eestlastel on põhjust selle üle uhke olla. Eesti kvaliteetveine võib täna leida parimate restoranide veinikaartidelt nii siin- kui sealpool piiri. Siin lehel leiad Eesti veinitalude tutvustuse. Kõik on pere-ettevõtmised ja seetõttu on soe ning personaalne vastuvõtt garanteeritud. Majutusvõimaluste kohta tasub uurida pererahva käest. Kui tunned end Eesti veinimaailmas veel võhikuna, siis on sul võimalus giidiks võtta Hindreku turismitalu Eesti Veinikambri noorem someljee Tuuli Klementa, kes on osake Eesti Veiniteest. Meil siis avanes võimalus proovida kaheksat erinevat veini erinevatest Eesti Veinitee taludest.

Kui alustada Eesti Veinitee tutvustamist ei saa üle ega ümber  sommeljee Tiina Kuulerist, kes on kampa haaranud  veini pisikuga nakatanud poja Gregori. Lisaks ema ja poja duole tegutseb ka veinivillas ajaloolasest taluperemes Allan, kelle kohaliku ajaloo tuuri  on võimalik ka veini degusteerimise kõrvale tellida. Endine ajakirjanik Tiina Kuuler oli möödunud kümnendil pioneeriks uue aja veinide tegemisel ja on näiteks käima lükanud Eesti Käsitööveinide konkursi. Tiina ja Gregori veinid valmivad Eesti põhjapoolseimas  Valgejõe Veinivillas. Aegajalt korraldavad nad ka virtuaaldegustatsioone – nende tarbeks saab veine tellida nende e-poest www.veinivilla.ee/et/c/valgejoe-veinivilla-veinid ehk igati asjalik alternatiiv praegusel koroonna ajastul või kui tõesti kodust liikvele saamine keeruline. Veinide seast leiab näiteks veine õunast, pohlast, mustsõstrast, ebaküüdoniast, rabarberist, arooniast, viinamarjast aga ka näitteks võilillest. Lisaks sellele tehakse metsadegustatsioon, veiniorienteerumine, veinivanni ja teisi teenused. Lisaks veinile müüvad nad ka muud veini valmistamisega seonduvat pärmid ja muid tarvikuid. 

Üks tooraine millest Eesti veini maastiku kontekstis ei saa üle ega ümber on rabarber, mis on kevadel esimene asi, mida annab veiniks teha. Rabarber pealegi vohab nagu umbrohi ja omab ka piisavalt hapesust, mis veini puhul vägagi määrav. 

Rabarber on väga menukas vahuveinide kontekstis, mistõttu tasub proovida Pärnu külje all tegutseva Tori Siidritalu( https://siidritalu.ee)- ka maailmas tunnustatud rabarberi vahuveini. Tori Siidritalu veavad Karmo ja Veroonika Haas, kes kasvatavad 2014 aastast nii õunu ,kui viinamarju, millest  valmivadki kohapeal veinid ja siidrid. Kuid  toodete hulgas leidub ka veine mustsõstrast, varem mainitud rabarberist ja ka limonaade mustikast ja maasikast. Kohapeal on ka Siidrisalong, mis on 2018 aasta sügisest külaliste vastuvõtuks mõeldud ruum Tori Siidritalu tootmishoones. 

 

Üheks rabarberi veini heaks näiteks tänu kasemahlale veidi mahedam Rabarberivein kasemahlaga Allikukivi Veinimõisast (https://www.allikukivi.ee)- Asuvad Pärnumaa ja Mulgimaa piiril, kust nii Pärnu kui Viljandi jäävad 40 minutise autosõidu kaugusele. Veinimõisa südameks on 19 sajandil ehitatud uhke töösturi häärber ja seda ümbritsev ajalooline park. Kogu ettevõtmist kolme liikmeline  Heinade pere ema Raili , isa Roman ja perepoeg Ott. Mõisa keldris valmivad peamiselt mõisa marjaaia saagist valmistatud marja- ja puuviljaveinid. Toodete  hulgast leiab veine ja likööre rabarberist, õunntest, ebaküdooniast, mustsõstrast, maasikaast ja jõhvikast.  Aastaringselt on veinimõisa oodatud külastajad, kellele pererahvas lahkelt oma tegemisi tutvustab. Küastatakse marjaaeda, veinikeldrit, pakutakse oma valmistatud jooke proovida, räägitakse veinijutte ja lugusid mõisaelust. Grupikülastused kuni 50 inimest tuleks ette teatada, kuid oodatud on ka juhuslikud külalised mõisapoodi külastama.

Aga kui on soov lisada rababerirele veidi magusama alatooni tasub proovida Habaja Viinavabriku (https://habaja.ee/ ). Habaja endises viinavabrikus vorbidakse teha veini ja suviti avatud nädalavahetuseti  ka pizzakohvik. Võimalus ka minna kohapeale proovima nende poolt valmistatud veine. Üheks toodetavaks veiniks on Maasikas & Rabarber, mis on poolmagus roosa vein kodumaistest maasikatest ja rabarberitest. Ühe veidra veinina tooksin esile nõgese veini koos vähese sidruni ja ingveriga. 

Üheks taimeks millest saab edukalt veine teha on põhjamaade sidruniks kutsutav ebaküüdonia, mis niisama hammustades peaaegu söömatu aga veinina vägagi joodav ja sai ka koju kaasa ostetud Eesti lõunapoolsema veinitalu  Uue-Saaluse Veinitalu (https://uuesaaluseveinitalu.ee/toode/ebakudoonia-vahuvein-750ml/)- Ebaküdoonia vahuveini näol. Uue-Saaluse Veinitalu  veab bioloogidest abielupaar Maris ja Mati aastast 1993, kus kasvatavad astelpajusid, õunu, punasedsõstraid, valgeidsõstraid ja viinamarju. Päris veini valmistamiiseni jõuti siiski alles 2011.aastal, kui valmis esimene astelpaju vein. Leidub ka veine õunast, pihlakast, rabarberi-vaarika, rabarberi-maasikas ja aroonia-mustsõstra. Olemas ka oma käsitöödzinn "Astel".

Nüüd augusti lõpus oli rõõm külastada ka ise Murimäe veinikeldrit (https://murimaevein.ee ) , kus  Eestis ainsana on tõelised viinamarja terrasid, millele on suurepärane vaade kohapeal olevast veinimajast, kus soovi korral võimalik ka ööbida. Ka meie veini tutvustaja Tuuli Eesti veini armastus sai tugevalt tuult tiibadesse just Murimäelt. Murimäest lähemalt saate lugeda minu Jänuse neliku Tartu tripi  seitsmendast osast. Kuid viinamarja kõrval saab edukalt veini teha viinamarjalikust Versaile valgesõstrast, millest Murimäe on teinud siis vahuveini.

Mamm ja Frukt Pärnu Veinimaja (https://mammfrukt.ee): Kui enamasti on tegu veinnitaludega siis Mamm&Frukti näol on tegu urbanistliku veinimajaga suvepealinnas aastast 2015. Tootmine asub mõnusas väikeses garaažitüüpi kõrvalhoones Raekülas ja degustatsioonituba otse Pärnu rannas Villa Oliveris. Veinide hulgast leidub tavalisi, kui mulliga veine nagu mustsõstra-aroonia, ebaküdooonia-maasika, valgesõstra, vaarikat, rabarberi-maasika aga ka karusmarja. Lisaks veinidele toodavad ka marjaveini äädikat. Meie saime proovida veidi mõrkjama alatooniga veidi toorestest valgetestsõstardest valmistatud veini, mis vist sobiv veidi kogenumale veini sõbrale. Veinimeistriks on Toomas Vaidla, keda on abistamas veinisõbrrast tütar Helen Huberg koos teiste asjapulkadega. 

Meie veini koolituse lõpetas enamasti  maagustoidu kõrvale  sobiv Tori Siidritalu Jääsiider (https://siidritalu.ee/toode/jaasiider/):JÄÄ on Eesti pakases konsentreeritud õunamahlast kääritatud õunasiider, küpsenud tammevaadis 18 kuud, mis sobib serveerida aperitiivina või dessertidega.

Kui koolitaja Tuuli poolt kaasa  võetud veinid ära mekitud ja  seeläbi paras suumin sisse saadud oli vaja juba kiirustada koju minekuks rongile ja bussile, kes Tartu kes Tallinna suunas. Üks autoga tulnud paar pidi tegema väikse jalutuskäigu Türi vahel. Tallinnasse liikunud viie liiklemilest pundist üks jõudis veel saalihoki trenni ülejäänud punt jätkas õhtut  Humalakojas. Koolitus andis väga selgelt mõista, et ka Eesti omaamoodi veinimaa, sest Eesti eri paikades ei valmi suvaline peet vaid imelisi maitseelamusi  pakkuvad veinid  viinamarjadest, kui ka kõigest muust, mis aias kasvamas.