Augustis Järva- ja Raplamaa tuuri planeerides jäi silma Hindreku turismitalu Eesti veinikamber (http://hindrekutalu.ee/eesti-veini-kamber/ ), kus võimalik tutvuda erinevate Eesti veinidega, kuid kahjuks puudub kohapeal invawc ja tuleb autoga eraldi kohale sõita. Samuti oli plaan külastada Türi Vaksali kohvikut, kuid kahjuks oli koht broneeritud, kuid kohapeal pidi olema invawc. Nii tekkiski mõte miks mitte teha Eesti veini koolitus Türi Vaksali kohvikus, kuhu hea rongiga tulla ja minna. Lisa plussina ei pea keegi roolis olema ja saavad osaleda koolitusel. Kui kuupäev kenasti paigas tuli asuda otsima 8 inimest, kelle leidmine kulges raskelt, kuid lõpuks see veini seltskond kokku sai.
Nii algaski veinikoolituse hommikupoolik Baltijaamas. Esmalt silmasin perronil ootamas Helen Bokmanni, kuna rongini oli veel aega läksime Schnelli kohvikusse, kus juba olid end sisse seadnud teised veerevad veini mekkijad Toomas Urbanik ja Jako Stein. Olin juba varem Elroni kirjutanud, et tulemas on 4 ratastooli kasutajat ja meie imestuseks korraldati nii, et Türi Vaksali kohvikusse Eesti veine mekkima suundus kaks omavahel ühendatud rongi. Äitäh Elronile kaasa mõtlemast.
Peale ligi kahe tunnist loksumist rongis olimegi jõudnud Türile. Kohe maja ees kohtusime Hindreku turismitalu noorem someljee Tuuli Klementaga, kes meile täna asuski tutvustama Eesti veinide imelist ja vaheldusrikast maailma. Peagi saabus ka Vaksali kohviku pidaja, kes meile uksed avas. Kahjuks tekkis väike segadus invawc leidmisega, sest ilmselt nädalavahetuseti on invawc lukus aga õnneks õnnestus asjad saada aetud väljas või tavalises wc-s. Kui olme mured lahendatud ja veinidki laua nurgale valmis seatud oli aeg alustada Eesti Veini koolitusega.
Üks tooraine millest Eesti veini maastiku kontekstis ei saa üle ega ümber on rabarber, mis on kevadel esimene asi, mida annab veiniks teha. Rabarber pealegi vohab nagu umbrohi ja omab ka piisavalt hapesust, mis veini puhul vägagi määrav.
Üheks rabarberi veini heaks näiteks tänu kasemahlale veidi mahedam Rabarberivein kasemahlaga Allikukivi Veinimõisast (https://www.allikukivi.ee)- Asuvad Pärnumaa ja Mulgimaa piiril, kust nii Pärnu kui Viljandi jäävad 40 minutise autosõidu kaugusele. Veinimõisa südameks on 19 sajandil ehitatud uhke töösturi häärber ja seda ümbritsev ajalooline park. Kogu ettevõtmist kolme liikmeline Heinade pere ema Raili , isa Roman ja perepoeg Ott. Mõisa keldris valmivad peamiselt mõisa marjaaia saagist valmistatud marja- ja puuviljaveinid. Toodete hulgast leiab veine ja likööre rabarberist, õunntest, ebaküdooniast, mustsõstrast, maasikaast ja jõhvikast. Aastaringselt on veinimõisa oodatud külastajad, kellele pererahvas lahkelt oma tegemisi tutvustab. Küastatakse marjaaeda, veinikeldrit, pakutakse oma valmistatud jooke proovida, räägitakse veinijutte ja lugusid mõisaelust. Grupikülastused kuni 50 inimest tuleks ette teatada, kuid oodatud on ka juhuslikud külalised mõisapoodi külastama.
Üheks taimeks millest saab edukalt veine teha on põhjamaade sidruniks kutsutav ebaküüdonia, mis niisama hammustades peaaegu söömatu aga veinina vägagi joodav ja sai ka koju kaasa ostetud Eesti lõunapoolsema veinitalu Uue-Saaluse Veinitalu (https://uuesaaluseveinitalu.ee/toode/ebakudoonia-vahuvein-750ml/)- Ebaküdoonia vahuveini näol. Uue-Saaluse Veinitalu veab bioloogidest abielupaar Maris ja Mati aastast 1993, kus kasvatavad astelpajusid, õunu, punasedsõstraid, valgeidsõstraid ja viinamarju. Päris veini valmistamiiseni jõuti siiski alles 2011.aastal, kui valmis esimene astelpaju vein. Leidub ka veine õunast, pihlakast, rabarberi-vaarika, rabarberi-maasikas ja aroonia-mustsõstra. Olemas ka oma käsitöödzinn "Astel".
Nüüd augusti lõpus oli rõõm külastada ka ise Murimäe veinikeldrit (https://murimaevein.ee ) , kus Eestis ainsana on tõelised viinamarja terrasid, millele on suurepärane vaade kohapeal olevast veinimajast, kus soovi korral võimalik ka ööbida. Ka meie veini tutvustaja Tuuli Eesti veini armastus sai tugevalt tuult tiibadesse just Murimäelt. Murimäest lähemalt saate lugeda minu Jänuse neliku Tartu tripi seitsmendast osast. Kuid viinamarja kõrval saab edukalt veini teha viinamarjalikust Versaile valgesõstrast, millest Murimäe on teinud siis vahuveini.
Mamm ja Frukt Pärnu Veinimaja (https://mammfrukt.ee): Kui enamasti on tegu veinnitaludega siis Mamm&Frukti näol on tegu urbanistliku veinimajaga suvepealinnas aastast 2015. Tootmine asub mõnusas väikeses garaažitüüpi kõrvalhoones Raekülas ja degustatsioonituba otse Pärnu rannas Villa Oliveris. Veinide hulgast leidub tavalisi, kui mulliga veine nagu mustsõstra-aroonia, ebaküdooonia-maasika, valgesõstra, vaarikat, rabarberi-maasika aga ka karusmarja. Lisaks veinidele toodavad ka marjaveini äädikat. Meie saime proovida veidi mõrkjama alatooniga veidi toorestest valgetestsõstardest valmistatud veini, mis vist sobiv veidi kogenumale veini sõbrale. Veinimeistriks on Toomas Vaidla, keda on abistamas veinisõbrrast tütar Helen Huberg koos teiste asjapulkadega.
Kui koolitaja Tuuli poolt kaasa võetud veinid ära mekitud ja seeläbi paras suumin sisse saadud oli vaja juba kiirustada koju minekuks rongile ja bussile, kes Tartu kes Tallinna suunas. Üks autoga tulnud paar pidi tegema väikse jalutuskäigu Türi vahel. Tallinnasse liikunud viie liiklemilest pundist üks jõudis veel saalihoki trenni ülejäänud punt jätkas õhtut Humalakojas. Koolitus andis väga selgelt mõista, et ka Eesti omaamoodi veinimaa, sest Eesti eri paikades ei valmi suvaline peet vaid imelisi maitseelamusi pakkuvad veinid viinamarjadest, kui ka kõigest muust, mis aias kasvamas.
Kommentaarid
Postita kommentaar