Sattusin lugema oma päevikut aastast 2005. Ajast, kui olin lõpetanud põhikooli aga ühtegi võimalust realseks edasi õppimiseks laual polnud. Käisin küll 1x nädalas isa töökoha lähedases kutsekoolis võtmas üksikuid aineid, kuid reaalset kooli lõpetamist just silmapiiril ootamas polnud. Õnneks aitasid aega sisustada el.rt saalihoki trennid Pärnus ja ka ratastooli line-tantsu trennid Tallinnas. Väga tore oli, et mul õnnestus säilitada side põhikooli aegsete sõprade ja kogukonnaga. Sellel ajal toimusid regulaarselt Lelle Kultuurimajas peod, mida ma tihti külastasin. Olin õnnelik nooruk, sest suurepärane isa oli nõus ehitama tugevates prussidest kaldtee, et el.rt. liikuv poeg ka ikka peole saaks. Muide nüüdseks on saali osa, kus peod toimusid maha lõhutud aga isa loodud kaldtee on siiani kasutatav. Vahel sisustasid minu aega ka mõned ühingu või perega seotud sündmused.
Kuid siiski leidus küllaga nn tühjasid päevi, kui olin terve päeva kodus ja sisustasin aega teleka ees, ajalehti lugedes või internetis üsna mõtetutel lehtedel ringi vaadates, kuigi oleks võinud tegeleda märksa sisulisemate väljakutsetega, mis laual olemas olid. Ju ma polnud lihtsalt valmis toimetustega seotud vastutust täiel määral veel kandma.
Tegelikult olid mu nädalad võrreldes teiste endaga sarnases olukorras olevate noortega isegi sisukas nii mõnegi suure abivajadusega lihashaige saatuseks on istuda nädalaid või koguni kuid koduseinte vahel. Mida ilmestavad ehk mõned üksikud tähtsündmused aastas. Nende sündmuste sära tuhmub kergesti kuna tead, et sellele järgneb pikk nelja seina vahel istumine. Nii mõnigi ütleks, et õnneks on ju internet, kus saab end harida, videosi vaadata ja sõpradega suhelda. Pahatihti on see võimalus siiski pigem kasutatud mõttetul moel, sest on vähe võimalusi päevadesse uut hingamist tuua. Nii kaovad suured eesmärgid silmapiiri taha ja ainsaks eesmärgiks on päevad mööda saata kiiresti ja võimalikult kergel viisil. Viitsimatus miskit võib tuleneda sellest, et keha tegelikult väsib paigal olles juba 1,5h nii füüsiliselt, kui vaimselt aga nii mõnelegi pole enese liigutamine virgutuse saamiseks just enda teha. Tehke kodus ise proovi, kui vaimselt virgad te olete, kui liigutate võimalikult vähe arvuti taga või seminaril istudes nt. 2h või enam. Päevi sisuliselt paigal olla on väsitav ja sunnib tegema vaimselt kergemaid tegevusi. Nii leitakse tee kergelt nt Youtube või internetimängude juurde, mis aitavad aega sisustada aga pole vaimselt kuigi koormavad ega ka arendavad.
Kuid leidub ka võimekamaid, kes siiski leiavad võimalusi, kuidas näiliselt tühjad päevad sisukaks ja mõtestatuks muuta. Nii mõnigi on avastanud enda jaoks maalimise, lugemise, muusika, pixelkunsti, blogimise, luuletamise, legod või lihtsal soovi end mingi teemaga süvitsi kursi viia. Ma ise kuigi püsiva loomuga pole ja igatsen enamasti sündmusi, mis enamasti leiavad aset väljaspool kodu seinu. Lapsena sisustas minu aega Legod aga hiljem lugemine ja päeviku pidamine. Mulle avaldas muljet Kohtla-Järve poiss, kes armastas joonistada ja oli ära õppinud saksa keele erinevaid saksa kanaleid vaadates. Minu jaoks on kõige parem näide püsivusest meie seast lahkunud hea sõbra Karli Paint-es(kus me kõik lapsena arvutis miskit sodinud oleme) pixel pixel haaval loodud äärmise detailsusega linna pealt vaated.
Seega, kui ka sinu päevi ilmestavad nn tühjad päevad, siis soovitaksin valida tegevused, mis avardavad sinu loovust, maailmavaadet või väljendusvõimet. Püüa leida tegevusi, mis sind paar tundigi aitavad interneti avarustest eemal hoida. Näiteks lugemine, legod, maalimine või muud sellist. Eemal olek on oluline, sest internetis päevast päeva olles muutuvad paljud tegevused pool automaatseks ja ei aita kuidagi su arengule kaasa. Kui sul avaneb võimalus pere või mõne ühinguga seotud tegevusse panustada, siis soovitaksin seda teha täie innuga , sest see annab võimaluse tõestada, et sa pole tomp toa nurgas, vaid inimene kellel omad soovid, unistused ja tahtmine neisse panustada. Reaalsuses ei hakka keegi sinu eest sinu elu elama. Kui sa haarad elu ohjad enda kätte, tekib ka teistes soov sellesse ellu omapoolne panus anda.
Kuid siiski leidus küllaga nn tühjasid päevi, kui olin terve päeva kodus ja sisustasin aega teleka ees, ajalehti lugedes või internetis üsna mõtetutel lehtedel ringi vaadates, kuigi oleks võinud tegeleda märksa sisulisemate väljakutsetega, mis laual olemas olid. Ju ma polnud lihtsalt valmis toimetustega seotud vastutust täiel määral veel kandma.
Kuid leidub ka võimekamaid, kes siiski leiavad võimalusi, kuidas näiliselt tühjad päevad sisukaks ja mõtestatuks muuta. Nii mõnigi on avastanud enda jaoks maalimise, lugemise, muusika, pixelkunsti, blogimise, luuletamise, legod või lihtsal soovi end mingi teemaga süvitsi kursi viia. Ma ise kuigi püsiva loomuga pole ja igatsen enamasti sündmusi, mis enamasti leiavad aset väljaspool kodu seinu. Lapsena sisustas minu aega Legod aga hiljem lugemine ja päeviku pidamine. Mulle avaldas muljet Kohtla-Järve poiss, kes armastas joonistada ja oli ära õppinud saksa keele erinevaid saksa kanaleid vaadates. Minu jaoks on kõige parem näide püsivusest meie seast lahkunud hea sõbra Karli Paint-es(kus me kõik lapsena arvutis miskit sodinud oleme) pixel pixel haaval loodud äärmise detailsusega linna pealt vaated. 
Kommentaarid
Postita kommentaar